JEESUS
Sellesuvine
lastelaager on läbi. Mõni päev on olnud mõtete kogumise aega -
mis siis õigupoolest toimus?
Otsides märksõnu
iseloomustamaks just tänavust laagrit, võiks nimetada: osalejate
rohkus, troopiline kuumus, asukoht emmaste pastoraadi juures,
abiliste, nii Soome- Rootsi, kui meie enda inimeste ind ja tublidus,
ehk enam võimalusi laste vanusega arvestamiseks, täiskasvanute
vestlusringid.
Õigupoolest algas
laager juba teisipäeval vennaste palvemajas, kus võtsime vastu meie
Soome-Rootsi abilised. Palveid on kuuldud ja abilisi on juba teist
aastat. Sel aastal oli grupp veidi arvukam. Pooled täiskasvanud,
pooled lapsed. Thomas ja Susanna Ahola koos laste Meija, Saara ja
Amanda´ga. Perekond Ahlö – Mats, Heidi, Hannes ja Milja. Isa-poega
Frederik ja Maximilian Flink. SLEFi lastetöö tegija Edny Fors.
Torri Enlund ja perkond Peltola – Anja ja Jussi lastega – Viivi,
Alex Lilja, Hilma.
Laager algas
avapalvusega õpetaja Vilu juhatusel ja kohe seejärel läks
tutvumiseks, tutvumismängude kaudu. Mina kahjuks mängima ei jõudnud
ja tulemus oli ka kohe käes – kõigiga tuttavaks ei saanud.
Piiblitunnid
toimusid kolmele vanusegrupile üheaegselt ja vanemate laste tunnid
olid külaliste pidada. Väikeste, kuni 6 aastaste tunnid olid aga
meie pühapäevakooli õpetaja Kai Kerk´i ja Triin Simsoni ette
valmistatud.
Nagu igas
lastelaagris, nõnda ka meil - oli palju laulu. Laulmisõpetaja
Kristiina Harjak harjutas vanemate lastega, keda kogunes päris koori
jagu. Mudilaste hoogsad laulutunnid olid koos Katrin Kõllo ja Karina
Kääriga pastoraadi kabelis.
Pealelõunane aeg
nõudis head füüsilist vastupidavust. Suuremate laste maastikumäng
kuumas suvepäevas, ilma joogiveeta muutis mõnegi näo tõsiseks.
Onu Aleksei mahamärgitud rada viis aga ujumiskohale lähemale. Kui
viimane punkt oli läbitud, leitud tähtedest Vana Testamendi raamatu
pealkiri nuputatud ja sellest raamatust looduslike vahenditega salm
teepervele kirjutatud, hakkasime ujumiskohta otsima. selgus, et
otsetee oli vahepeal suletud ja pidime pulle silmas pidades karjamaa
ületama. Selgus ka, et me pullidele mingit huvi ei pakkunud. Kõige
lähemal lamanud veis osutus hoopis surnuks.
Ujumine pärast
sellist pikka rännakkut oli kindlasti kosutav. Soome – Rootsi
abilised olid sõbralikud vetelpäästjad – turvamehed, mina siis
aja limiteerija ja rääkivate boide sõbralike zestide,
vähemsõbralikku, kuid arusaadavasse keelde tõlkija. Igati
rammestunud seltskonnale halastasid laagrisse jäänud emad, kes
maasikumängijad-ujujad autodega laagrisse tagasi sõidutasid. Mõni
sitkem osaleja otsustas siiski koos korraldajatega jalgsi tagasi
matkata. Ja oligi “ kondiproov“ edukalt sooritatud.
Õhtupalvele läksime
kirikusse. Nõnda palju lapsi ei ole selles kirikus juba mõnda aega
olnud. Tavapärase palvuse ebatavalisem osa oli draama teemal „ hea
karjane“. Kirik oma +28 kraadise sisetemperatuuri ja määgivate
lammastega oli meie jaoks üsnagi tõetruu pilt Palestiinast. Jeesus
hea karjane ei jäta ühtegi lammast. Kui mõni karja juurest
lahkubki, läheb ta talle järele,otsib, kutsub jälle karja juurde.
Esimene laagripäev
lõppes mängude, väikese lõkke ja grillimisega. saabuv öö tundus
kujunevat ettearvamatuks. Taevast valgustasid välgunooled ja kostus
kauget kõminat. Otsisime telgikatteid ja valmistusime….aga
vihmapiir, nagu hommikul selgus, jäi meist ½ kilomeetri kaugusele.
Mis öösel laagris veel juhtus, seda kuulevad korraldajad ehk
hiljem, mõnikord alles aastate pärast. Tundus, et oli rahulik öö.
Teisel päeval
lisandusid laagri tegevustele meisterdamine ja sport. Tüdrukud
meisterdasid tädi Tiia juhendamisel, poisid Torri eestvedamisel
linnupesakaste valmistades ja Markoga traadist „nuputamismängu“
vormides. Selgus - meisterdamine on sedavõrd haarav, et seda
jätkati veel peale lõunasöökigi, kui jalgpalli mm-ist nakatunud
palliplatsile kogunesid. Kui suuremad jalgpalli mängisid, siis
mudilastele toimusid omad jooksumängud ning täiskasvanudki
kogunesid, et arutada väikegruppides kasvatusteemadel - mille
poolest erineb kristlik kasvatus tavalisest ja perekonna rollist
laste kasvatamisel.
Laager lõppes
emmaste kirikus lastejumalateenistusega, mis oli avalikult välja
kuulutatud ja tõi kirikusse ka muud rahvast. Mudilased ja „10
pluss, miinus“ koor laulsid laulutundides õpitud laule. Teenis õp
H-K Simson.
Peale ühispildi tegemist suunduti uuesti pastoraadi juurde, et pidada mõni kõne,
süüa õhtusöök ja asuda koduteele.
Tänan kõiki, kes
kaasa aitasid, et laager just selline sai. Ilusaid päevi, mis veel
puhkamiseks jäänud ja muidugi õnnistust uuele kooliaastale (mis
Soome sõpradel juba täna algas)!
L. R.
